Seafarmis ajab kogenematu traktorist külili sõnnikulaadungiga järelkäru.
Noormees jookseb ümber õnnetuskoha ja vannub.
Tuleb farmijuhataja, patsutab noormeest õlale ja lohutab:
“Ära võta südamesse, kõigil juhtub! Teeme rahulikult suitsu ja ja arutame, kuidas asja joonde saaks…”
“Mul pole aega,” vastab traktorist. “Jaan hakkab sõimama…”
“Teeme aga teeme suitsu!” surub juhataja talle paki pihku. “Nüüd aga tuleks sööma minna, tühja kõhuga mõte ei liigu,” arvab juhataja, kui suits tehtud.
“Ei saa, pean kiirustama, muidu saab Jaan vihaseks,” närveerib noormees.
Juhataja viib traktoristi siiski kohalikku kõrtsi ja tellib pärast lõunasööki mõlemale 100 grammi viina:
“Noh, võtame kogu selle jama peale!”
“Ma ei saa, Jaan saab teada, pahandab…” hädaldab noormees.
“Kurat selle Jaaniga! Ära pabista, küll sa jõuad veel kõik asjad ära teha! Ja nüüd võiks terve pudeli võtta,” arvab juhataja, kui pitsid tühjad.
“Ma parem lähen, muidu võib Jaan ikka tõsiselt vihastada…” üritab noormees püsti tõusta.
“Kus see sinu Jaan siis õieti on???” küsib juhataja ka juba närviliselt.
“No seal seafarmis! Jäi selle, noh, järelkäru alla…” kokutab noormees.
