Sünnitusmaja Venemaal.
Valge naisterahvas sünnitab.
Laps sünnibki ning ämmaemand vaatab – mis värk on? – laps täiesti süsimust.
Ämmaemand mõtleb: “Naverno kakaja-ta mutatsija v genah.”
Läheb siis lapse isa otsima ning küsib ootesaalis: “Kto iz vas Ivanov?”
Tõuseb ilgelt suur tigeda näoga kapp ning teatab, et tema ongi Ivanov.
Ämmaemand vaatab teda pealaest jalatallani ning tõmbub kiiresti tagaruumidesse.
Otsib siis med-õe ning ütleb talle: “Mine otsi Ivanov üles ja ütle talle, et tal sündis natuke vale värvi poeg. Nu naverno kakaja-ta mutatsija v genah…”
Läheb siis õde Ivanovi otsima.
Näinud ära Ivanovi suure ja tigeda kuju, on ta, viuhti, tagaruumis tagasi ja otsustab, et parem oleks rääkima saata keegi meesterahvas.
Ainus meesterahvas sünnitusmajas on aga katlakütja.
Minnaksegi katlakütja juurde.
See muidugi täis nagu tinavile ja lällab ahju ääres.
Räägitakse talle ära, mis värk on: “Näed sa, lugu nii, et mine otsi Ivanov üles ja teata talle, et poeg sündis. Aga pojaga miski jama, et naverno kakaja-ta mutatsija v genah…”
Lähebki katlakütja ootesaali: “Kto iz vas Ivanov?”
Ivanov juba jumala tige, tõuseb püsti ja röögatab: “JA IVANOV? A STO?!”
Katlakütja vaatab teda uimasel pilgul ja ütleb: “Ee… u tebja kakoi-to mutant rodilsja…. Gena nazõvajetsa….”
