Egon oli kaua tööd otsinud ja sai lõpuks müüjakoha portselanikauplusse. Kohe esimesel päeval lükkas ta kogemata põrandale eriti hinnalise antiikse vaasi ja see purunes tuhandeks killuks.
“Paha lugu!” ütles ärijuht. “Nüüd ei jää meil muud üle kui arvestada iga kuu teie töötasust kümme protsenti maha – ja seda teeme me niikaua, kuni vaasi hind on tasa.”
“Aga kui palju see vaas maksis?”
“See maksis väga palju – vähemalt 250 000 krooni!”
“Suurepärane!” oli Egon rahul.
“Kuidas nii – suurepärane?”
“Te maksate mulle 2500 krooni kuus. Lihtne matemaatika ütleb, et kümneprotsendilise mahaarvamise puhul minu palgast saab vaasi hind tasa rohkem kui kaheksakümne aasta pärast. Viimaks ometi olen ma leidnud endale kindla töökoha!”
