Noor tütarlaps töötab apteegis müüjana.
Muidu on kõik tore, ainult piiga on väga häbelik ja kondoomide müümine on tema jaoks ületamatu takistus.
Apteeker tahab puhkusele sõita ja üritab tütarlast veenda, et too nii kaua tema äri järele vaataks.
“Aga ma ei saa ju!” tõrgub neiu. “Ma ei suuda isegi kondoomi nimetust kuulda, ilma et punastaksin ja värisema hakkaksin!”
“Ära muretse!” lohutab teda apteeker. “Meie kliendid on kõik viisakad, nad isegi ei kasuta seda sõna. Ütlevad lihtsalt kas 3.10 või 3.20 ja sina siis annad vastava suuruse.”
Esimesel päeval siseneb apteeki pikka kasvu mustanahaline, sirutab käe välja ja ütleb: “3.50.”
Neiu on paanikas, helistab apteekrile ja seletab olukorda.
“Kas tal ripub jalgevahel kollane plastämber?” küsib apteeker.
“Ripub jah,” hingeldab tütarlaps. “No peab ikka sel mehel jurakas olema…”
“Anna talle 3 eurot ja 50 senti, see on aknapesija…”
