Oli aeg, mil mõisahärral oli nn esimese öö õigus.
Võtnud siis noor talumees endale naaberkülast naise.
Saabunudki mõisast käsk noorik järgmisel päeval mõisa saata.
Sõitnud siis noor abielumees kahehobuse rakendiga kähku linna ja toonud sealt mõisa viimiseks kena nääpsukese lõbutüdruku mõisnikule.
Järgmisel hommikul kutsunud mõisahärra noormehe enda ette ja öelnud:
“Sinul väga guut abikaasa on! Mina kingib sinu noorele naisele see kuldsormus ja sinule kingib mina see körtsikoht!”
Läinud mööda paar nädalat, kutsunud härra noore abielumehe taas mõisa ja öelnud:
“Jaa-jaa, sina olet üks nuttikas poiss, meie köik olep nüüd saanud! Sinu naine saip see kuldsormus, sinu saip see körtsikoht ja mina saip see kurimunnihaigus…”
