Noorele üliõpilasele tehakse psühhiaatriakliinikus ekskursiooni.
Ühes valgete pehmete seintega toas on mees, kes hüüab südantlõhestavalt: “MARI!” ja jookseb, põmmdi!, peaga vastu seina! Ja niimoodi terve päev.
Üliõpilane küsib juhatajalt, mis lugu tollega on.
Talle vastatakse: “Mari-nimeline naine jättis ta üksinda altari ette!”
Kõnnivad siis edasi ja jälle teinegi samasugune ruum.
Seal sees teine mees hüüab kogu südamest: “MARI!” ja jookseb peaga vastu seina.
Üliõpilane vaatab küsivalt juhatajale otsa ning too vastab: “See mees abiellus tollesama Mariga….”
