Taadike seisab õhtul oma eidekese voodi ees.
“Oled mul nii väetiks jäänud, et ega sa vist seda vanainimeste asja ka enam suuda teha…?!” küsib ta ettevaatlikult.
“Kuule, taadike, ega ma nii jõuetu ka veel pole, et selili lamada ei suuda!!! Hea, kui sina mul traksis oled…!”
