Direktor valib endale sekretäri. Kandidaate murdu.
Igaühele esitatakse ainult üks küsimus: “Kas teil käärid on?” Kellelgi pole.
Viimaks ühel on ja tema võetakse päevapealt tööle.
Vast mõne kuu pärast julgeb sekretär direktorilt küsida, miks neid kääre vaja on.
“Vaadake,” ütleb direktor, “eelmise sekretäri ajal pidin pärast tööd minema tähtsale vastuvõtule. Äkki vaatan, et püksinööp on ära tulnud. Sekretär õmbles selle kiiresti tagasi, aga kuna tal kääre polnud, pidi ta niidi hammastega katki kaksama. Ja just samal hetkel astus mu abikaasa uksest sisse…”
