Preester pakkus nunnale küüti.
Sõidu ajal tõstis nunn jala üle põlve nii, et tema rüüserva alt paistis natuke paljast ihu.
Preester pidi peaaegu kraavi sõitma.
Kui ta auto uuesti kontrolli alla sai, libistas vaikselt kätt nunna jalga mööda üles.
Nunn ütles: “Isa, tuletage meelde Luuka 11. peatükki.”.
Preester võttis ruttu käe ära.
Natukese aja pärast, käiku vahetades, lasi jälle käe üle nunna sääre libiseda.
Nunn jälle: “Isa, ärge unustage Luuka 11. peatükki!”
Preester vabandas: “Andke andeks, õde, aga mu ihu on nõrk…”
Kui nad kloostrini jõudsid, läks nunn oma teed.
Preester otsis kiiruga üles Luuka 11. peatüki. Seal oli kirjas: “Küsige ja teile antakse!”
