Ühes Ameerika keskkoolis esitleb õpetaja 1.septembril klassile uut kaasõpilast: Sakiro Suzukit, Jaapanist.
Tund algab.
Õpetaja alustab: “Vaatame, kui hästi te Ameerika kultuurilugu tunnete!
Kes on öelnud: “Andke mulle vabadus või surm”?”
Klassis on hiirvaikus, ainult Suzukil on käsi püsti.
Kui õpetaja talle sõna annab, vastab Suzuki: “Patrick Henry, 1775 Philadelphias.”
“Väga hea, Suzuki! Ja kes on öelnud: “Riik on rahvas ja rahvas ei tohi alla käia”?”
Suzuki: “Abraham Lincoln, 1863 Washingtonis.”
Õpetaja vaatab klassi ja manitseb: “Häbenege! Suzuki on jaapanlane ja tunneb Ameerika ajalugu paremini kui teie, ameeriklased!”
Tagaridadest kostab vaikne pomin: “Käigu p***e need kuradi japsid!”
“Kes seda ütles???” karjatab õpetaja.
Suzuki hüüab: “Kindral McArthur 1942 Guadalkanali juures ja Lee Iacocca 1982 Chrysleri aastakonverentsil.”
Klassis on mõnda aega haudvaikus, siis kostub tagareast: “Oksele ajab…”
Õpetaja karjub: “Kes see oli???”
Suzuki: “George Bush Senior Jaapani peaministrile Tanaka lõunasöögi ajal Tokios 1991.”
Üks õpilane tõuseb püsti ja vannub: “Ma veel keeran sulle!”
Suzuki silmagi pilgutamata: “Bill Clinton Monica Lewinskyle, 1997 Washingtonis, Valge Maja ovaalsaalis!”
Püsti tõuseb järgmine ärritunud õpilane: “Suzuki on üks paras sitt!”
Selle peale hüüab Suzuki: “Valentino Rossi, mootorrataste Grand-Prix’l Brasilias 2002.”
Klassis puhkeb hüsteeria, õpetaja langeb minestunult maha….
Uksest astub sisse direktor: “Kurat, niisugust segadust pole minu silmad veel näinud!”
Suzuki pöördub direktori poole ja teatab: “Angela Merkel rahandusminister Schäublele riigieelarve aruande lugemisel, Berliin 2010!”
