Nii ebakindel jalgealune. Ei leia tugipunkti. Saabas kipub libastuma. Kobad kätega, selja taga ainult tühjus.
Vale samm või liigutus ning kukud…
Saaks ennast ometi korralikult välja sirutada. Hinge tõmmata. Muud midagi…
Liikmed oleksid kui tina täis. Keha kipub alla tagasi. Pikk teekond. Alguses üle lumise lageda. Nüüd aina üles. Pinnas nagu kõiguks jalge all…
Kogu jõudu ja pea aru. Viimane takistus. Sellest pead sa üle saama. Eesmärk on ju käeulatuses, aga ometi nii kaugel!
Õhust tuleb puudus, süda läigib. Ei jõua jalga nõnda kõrgele tõsta. Lihased ei kuula sõna…
Proovime teise jalaga. Ei lähe. Veel üks kord. Viimane jõupingutus. Veel natuke…
“Näe, kohale jõudsin,” sosistab ta õnnelikult.
Vindine mehike on väljakul tuigerdanud, ennast piirdepuust üle upitanud ning politseile sülle langenud.
