Loengute vaheajal vestlevad kolm professorit.
Äkki müksab mööda koridori tormav tudeng ühte neist ja vabandab seejuures kohe.
“Kuidas teil häbi pole, noormees?!” pahandab professor. “Te katkestasite praegu meie teadusliku jutuajamise, ajasite segamini mu mõtted! Võibolla saite nüüd koguni komistuskiviks inimkonna ühele suurimale avastusele?! Võibolla tõukasite oma müksuga tsivilisatsiooni tagasi kiviaega?!”
Häbist punetav tudeng vabandab veelkord ette ja taha ning lahkub siis rutakalt.
Professor pöördub oma kolleegide poole tagasi ja jätkab poolelijäänud juttu:
“Niisiis, tüdruk paneb oma jalad minu õlgadele ja…”
