Keskealine sulane on oma murtud jalaga arsti juures.
Arst uurib mehelt, kuidas see õnnetus tal juhtus.
“Noh, 25 aastat tagasi…” alustab mees.
“Mis see siia puutub?” küsib arst, “Jalg murdus ju täna hommikul?”
“Noh, nagu ma ütlesin, 25 aastat tagasi, kui ma siin talus tööle hakkasin, tuli peremehe kaunis tütar mu tuppa ja küsis, kas ma sooviksin midagi. Ma tänasin teda viisakalt ja vastasin, et mul on kõik olemas. Tema küsis vastu, kas ma olen selles ikka päris kindel. Mina vastu, et jah olen küll. Enne toast lahkumist küsis ta uuesti, kas ta saaks mulle kuidagimoodi abiks olla, ja mina ütlesin talle jälle viisakalt ära.”
“Vabandust,” küsis arst hämmeldunult, ” Aga kuidas see lugu teie jalaga seotud on?”
“Noh täna hommikul, kui ma katust parandasin, jõudis mulle lõpuks kohale, mida ta mõtles…” ohkab sulane.
